Riikkabeaivveválggat

Ruoŧa riikkabeaivveválggat čađahuvvojit juohke njealját jagi, nuppát sotnabeaivvi čakčamánus. Seammá beaivvi leat maid válggat regiovnnaide ja gielddaide.

Riikkabeaivi lea Ruoŧa alimus mearridanásahus. Riikkabeaivvi bargu lea mearridit lágaid ja stáhtabušeahta. Riikkabeaivi dárkkista maid got ráđđehus čađaha sin barggu. 

84,2% jienastanvuoigatvuođalaččain jienastedje riikkabeaiveválggain 2022. Boahttevaš dábálaš válggat leat 2026.

Ruoŧa válggasystema lea gorrálas. Dat mearkkaša ahte galle jienat bellodat oažžu riikkabeaivveválggain váikkuha dasa galle báikkiid okta bellodat oažžu riikkabeaivvis. Riikkabeaivvis leat 349 báikki, nu gohčoduvvon áirasat, mat galget juohkáduvvot. Vuođđonjuolggadus leat ahte okta bellodat ferte oažžut unnimustá 4 proseantta jienain jus galgá beassat riikkabeaivái.

Ruoŧa stáhtaborgárat ožžot jienastit ja álgit evttohassan riikkabeaivveválggaide
Son gii lea ruoŧa stáhtaborgár, maŋemusat válgabeaivvi deavdá 18 jagi ja gii lea dahje lea leamaš čálihuvvon Ruoŧas sus lea riekti jienastit riikkabeaivveválggas. 

Son gii háliida álgit evttohassan riikkabeaiveáirasiin sus ferte leat jienastanriekti riikkabeaivveválggas ja son ferte leat nammaduvvon, namalassii válljejuvvon evttohassan, ovtta politihkalaš bellodagas. Son gii nammaduvvo ferte ovdagihtii miehtan dan nammadeami. 

Okta riikkabeaivveáirras lea persovnnalaš. Jus okta áirras vállje guođđit su bellodaga válgaáigodagas de son lea ain riikkabeaivvis, muhto dalle ii gullo ovttage bellodahkii. 

Dat bellodat dahje dat bellodagat, geat ožžot doarvái báikkiid riikkabeaivvis doarjun dihte sin politihkka, sii ásahit ráđđehusa. Dat gohčoduvvo parlamentarisma. 

Bellodagat riikkabeaivvis 2022-2026

Válgaáigodagas 2022-2026 riikkabeaivvis leat gávcci bellodaga. Dá leat galle báikkiid, áirasiid, bellodagat ožžo riikkabeaivvis maŋŋel válgga 2022:

  • Sosiálademokráhtat (S) 107 áirasa
  • Ruoŧademokráhtat (SD) 73 áirasa
  • Moderáhtat (M) 68 áirasa
  • Gurutbellodat (V) 24 áirasa
  • Guovddášbellodat (C) 24 áirasa
  • Risttalaš demokráhtat (KD) 19 áirasa
  • Birasbellodat (MP) 18 áirasa         
  • Liberálat (L) 16 áirasa