Ná olu EU máksá
EU- riikkat mákset divada EU:ai juohke jagi. Divadat ruhtada EU- doaimmaid. Earet eará riikka ekonomalaš eavttut mearridit divada. Eanas ruđat bohte ruovttoluotta miellahttoriikkaide doarjagiid ja buhtadusaid bokte.
EU- ovttasbarggu jurdda lea jevdet ekonomalaš ja sosiálalaš erohusaid riikkaid gaskkas. Stuora oassi EU- bušeahtas manná regiovnnalaš ovdáneapmái, eanandoallodoarjagii, dutkamii ja dálkkádatbargui, muhto maiddái ođasmahttinbargui, eanet birasseasti ja digitálalaš EU.
Ruoŧa EU- divat ja EU- doarjagat
Gaskkal jagiid 2019–2024 Ruoŧŧa mávssii 37–52 miljárda ruvnno jáhkalaččat EU:ai ja oaččui stáhtabušeahtta bokte ruovttuluotta 12–18 miljárda ruvnno EU- doarjagiin. Eanet ruhta boahtá maid EU-kommišuvdna EU-doarjja bokte, ruđat mannet omd. eiseválddiide, universiteahtaide ja allaskuvllaide Ruoŧas.
EU- bušeahtas leat čieža suorggi. Eanas ruhta manná suorgái oktavuohta ja árvvut. Dán suorggis lea earet eará doarjja regiovnnalaš ovdáneapmái ja doarjja ođasmahttinbargui, eanet birasseasti ja digitálalaš servvodat.