Ná EU doaibmá
EU:as leat 7 institušuvnna. Sin ovddasvástádus lea ahte ovttasbargu EU- lahttoriikkaid gaskkas doaibmá. Institušuvnnain leat sierra rollat ja barggut.
EU- kommišuvdna evttoha ođđa EU- lágaid ja dárkkista ahte miellahttoriikkat ásahit lágaid. EU- kommišuvnnas leat kommišunearat juohke miellahtoriikkain ja kommišuvdna ovddasta olles EU:a. Ođđa kommišuvdna nammaduvvo juohke viđát jagi.
Ministtarráđđi mearrida ođđa EU- lágaid, dábálaččat sii mearridit ovttas Eurohpá- parlameanttain. Ruoŧa ráđđehusas ja buot eará EU-riikka ráđđehusain leat ovddasteaddjit, okta ministtar, EU- ministtarráđi čoahkkimiin. Mii jearaldat digaštallo mearrida mii ministariid oassálastá ovtta ráđečoahkkimis. Ministtarráđis leat logi sierra joavkku, politihkkasuorggi mielde.
Eurohpá- parlameantta mearrida ođđa EU- lágaid, dábálaččat ovttas ministtarráđiin. Juohke viđát jagi leat válggat gos stáhtaborgárat juohke EU-riikkain válljejit Eurohpá- parlameantta áirasiid.
Eurohpáráđđi mearrida EU- ovttasbarggu ulbmiliid guhkilmas áigái. EU-riikkaid stáhtaoaivámuččat ja stáhtanjunnošat deaivvadit Eurohpáráđis.
EU- duopmostuollu dubme riidduid EU- institušuvnnaid ja miellahturiikkaid gaskkas. Duopmostuollu čielggasmahttá maid EU- lágaid.
Eurohpalaš revišuvdnariekti dárkkista ahte EU ruđat geavahuvvot ja čilgejuvvot njuolga ládje.
Eurohpalaš guovddášbáŋkku bargu lea hálddašit ruhtapolitihkka daid riikkaide geat leat váldán euro, ja sii dorjot maid EU:a almmolaš ekonomalaš politihkka.
Riikkabeaivi ja EU
Mearridit ođđa lágaid lea okta riikkabeaivvi deháleamos bargguin. Go Ruoŧŧa lea miellahttu EU:as de EU lea ožžon oasi válddiin mearridit lágaid, muhto riikkabeaivvis lea dattege vejolašvuohta váikkuhit daid lágaide maid EU mearrida.
Ráđđehus buktá ovdan Ruoŧa oaivila EU- ministtarráđis ja Eurohpáráđis. Muhto ráđđehusa ministarat bohtet jeavddalaččat riikkabeaivái digaštallat EU- áššiid, omd. oassálastit šiehttadallamiin lávdegottiin. Go ministarat bohtet EU- ministtarráđđái váldit mearrádusaid ođđa EU- lága birra de ráđđehus ferte vuosttážiin sajáiduhttit sin oaivila lágaevttohusa birra ovttasráđi riikkabeaivvi EU- lávdegottiin.
Riikkabeaivvis lea maiddái eará vejolašvuohta váikkuhit EU-kommišuvnna láhkaevttohusaide. Ruoŧa riikkabeaivi ja eará EU-riikka parlameanttat mearridit jus muhtin láhkaevttohusat galget mearriduvvot EU- dásis dahje našuvnnalaš dásis, namalassii EU:as dahje miellahttoriikkain. Dán gohččodit ruo. Subsidiaritetsprövning. Jurdda lea ahte EU galgá beare mearridit áššiin jus ášši ii máná čoavdit seammá bures EU-riikkain.
EU- evttohusas ruoŧa láhkii
EU-kommišuvdna evttoha ođđa EU- lága.
EU- kommišuvnna bargu lea evttohit ođđa EU- lágaid. Dábálaččat kommišuvdna buktá ođđa evttohusaid go lea digaštallan ja guorahallan makkár ođđa EU- lágat miellahttoriikkat dárbbašit.
Ráđđehus ja riikkabeaivi buktá ovdan oaivila
EU- kommišuvdna sádde sin evttohusaid buot miellahttoriikkaide. Ruoŧas evttohusat bohtet ráđđehussii ja riikkabeaivái. Ráđđehus dieđiha riikkabeaivái sin oainnu evttohusas ja váldet vuostá riikkabeaivvi oaiviliid lávdegodderáđđádallamiid bokte. Ráđđehus buktá ovdan Ruoŧa oaivila EU- ministtarráđis, muhto ráđđehusas lea ovddasvástádus riikkabeaivvi ovddas dan ektui got sii gieđahallet EU- jearaldagaid.
Riikkabeaivi árvvoštallá maid jus mearrádus EU- láhkaevttohusa birra galgá mearriduvvot EU- dásis dahje našuvnnalaš dásis juohke miellahturiikkain. EU- láhkaevttohusat geahččaluvvot Subsidiariteahttaprinsihppa jelgii, mii mearkkaša ahte mearrádus ferte váldot dan beaktileamos politihkalaš dásis mii lea stáhtaborgáriid lagamusat.
Eurohpá- parlameantta ja ministtarráđđi mearridit
Sihke Eurohpá- parlameantta áirasat ja ministarat ministtarráđis digaštallet evttohusa ja sáhttet evttohit rievdadusaid. Sii mearridit ráđđálaga eanas EU- lágaid ja sii fertejit álot soabahit jus láhkka galgá ásahuvvot.
Ruoŧŧa ásaha EU- lágaid
Go Eurohpá- parlameantta ja ministtarráđđi leat mearridan ođđa EU- lága de Ruoŧŧa ja eará EU- riikkat leat geatnegahtton čuovvut daid. Muhtomin lea doarvái ahte ráđđehus dahje eiseválddit heivehit muhtin njuolggadusaid, muhto muhtomin fertejit rievdadit našuvnnalaš lágaid nu ahte sohpet EU- lágaide. Jus nu lea dilli Ruoŧas, de ráđđehus ferte sáddet evttohusa, proposišuvnna, riikkabeaivái geat mearridit lágaid.
Ráđđehus, eiseválddit ja gielddat dárkkistit ahte láhka ásahuvvo. Ruoŧa duopmostuolut dárkkistit ahte Ruoŧŧa čuovvu lágaid.
EU- kommišuvdna dárkkista ahte EU-riikkat čuvvot EU- lágaid. Jus kommišuvdna meidne ahte Ruoŧŧa ii čuovo lágaid de kommišuvnnas lea vejolašvuohta stevdnet Ruoŧa EU- duopmostuolus.