EU- válggat
Eurohpá- parlameantta válga lea juohke viđát jagi, gohčoduvvo dávjá EU- válggat dahje Eurohpá válggat. Dalle stáhtaborgárat Ruoŧas ja eará EU-riikkain válljejit mat politihkalaš bellodagat ja áirasat galget leahkit mielde váldit mearrádusaid parlameanttas. Boahttevaš EU válga lea 2029.
Eurohpá- parlameantta lea dat áidna EU- institušuvnna mii válljejuvvo almmolaš válggas. Eurohpá- parlameanttas leat 720 áirasa, sii bohtet EU:a 27 miellahttoriikkain. Galle olbmot ovtta riikkas leat mearrida galle áirasiid riikka oažžu. Ruoŧas leat 21 áirasa.
Jienastanriekti EU- válggai
Son gii maŋemus válgabeaivvi deavdá 18, sus lea riekti jienastit ruoŧa EU- válggas. Son ferte maid:
- Leat ruoŧa stáhtaborgár, gii lea čállon dahje lea leamaš čállon Ruoŧas, dahje
- Eará EU riikka stáhtaborgár gii lea čállon Ruoŧas ja lea ilmmuhan ruoŧa jienastanlohkui unnimus 30 beaivvi ovdal válgabeaivvi.
Jienastanlohku lea listtu gos olbmot leat geas lea jienastanriekti vissis válggas.
Son gii háliida beassat evttohassan ruoŧa áirasiin Eurohpá- parlamentii sus ferte leat jienastanriekti válggas ja leahkit nammaduvvon, namalassii válljejuvvon evttohassan, ovtta politihkalaš bellodagas.
Son gii lea ruoŧa stáhtaborgár ja čállon eará EU riikkas sáhttá válljet jienastit dan riikka Eurohpá- parlameantta válggas. Dalle ferte ilmmuhit jienastanlohkui dan riikkas jus galgá oažžut vejolašvuođa jienastit. Dát doaibma sierra ládje sierra EU- riikkain.
Lea vejolaš jienastit ovdagihtii dahje válggabeaivvi
EU- válggat doibmet Ruoŧas seammá ládje go válggat riikkabeaivái, regiovnnaide ja gielddaide. Sus geas lea jienastanriekti oažžu jienastankoartta ruoktot poastta mielde ja sáhttá de jienastit ovdagihtii dahje jienastit jienastanbáikkis válggabeaivvi.
Ruoŧa stáhtaborgár gii orro olgoriikkas sáhttá sáddet su jiena poastta mielde dahje jienastit ruoŧa ambassádain dahje konsuláhtan.
Other languages on the website of The Swedish Election Authority