Makkár jahki daddjo leat demokratia vuolgga Ruoŧas?
Jahki 1921 daddjo leat jahkin go demokratia oaččui vuoimmi Ruoŧas. 1919 ledje riikkabeaivvit mearridan almmolaš ja seammadássasaš jienastanrivttiid nissuniidda ja dievdduide. Guokte jagi das maŋŋil lei vuosttas riikkabeivviid válga maŋŋil dan mearrádusa. Válggain 1921 besse vihtta nissona riikkabeivviide.
Loga eanet ruoŧagillii:
Riksdagens historia
Gii oažžu jienastit riikkabeivviid válggas?
Don gii leat deavdán 18 jagi ja leat Ruoŧa álbmotlahttu oaččut jienastit riikkabeivviid válggas. Leanadikkiid- ja suohkanválggaide lea sus riekti jienastit gii maŋemusat válgabeaivvi deavdá 18 jagi ja gii lea čálihuvvon leanadikkis dahje suohkanis. Álbmotlahtut soames mielahttoriikkas Eurohpalaš ovttastumis ja álbmotlahtut Islánddas ja Norggas besset jienastit seamma eavttuiguin. Iežá olgoriikka álbmotlahtuin lea jienastanriekti jos sii leat leamaš čálihuvvon Ruoŧas golbma jagi maŋŋalaga ovdal válgabeaivvi.
Loga eanet ruoŧagillii:
Man dávjá lea Ruoŧas riikkabeivviid válga?
Juohke njealját jagi. Ovddit riikkabeivviid válga lei 2018, ja boahtte válga lea čakčamánus 2022.
Loga eanet ruoŧagillii:
Gallis jienastedje riikkabeivviid válggas 2018?
Riikkabeivviid válggas 2018 jienaste 87,2 proseantta sis geat ožžo jienastit.
Loga eanet ruoŧagillii:
Valmyndighetens webbplats
Gii mearrida gii galgá leat stáhtaministtar?
Dat lea sáhkaolmmái gii evttoha stáhtaministtara ja riikkabeivviid lahtut jienastit sáhkaolbmá evttohasas. Ovdal go sáhkaolmmái guođđá evttohasas son ráđđedallá riikkabeivviid bellodagain áššis.
Loga eanet ruoŧagillii:
Gii namuha ráđđehusa ministtariid?
Stáhtaministtar ieš namuha ráđđehusa ministtariid. Son gii šaddá ministtar sus ferte leat jienastanriekti riikkabeivviide. Dat mearkkaša ahte son ferte leat Ruoŧa álbmotlahttu ja deavdán 18 jagi. Dat leat áidná virggálaš gáibádusat šaddat ministtarin.
Loga eanet ruoŧagillii:
Makkár doaimmat leat riikkabeivviid sáhkaolbmás?
Sáhkaolmmái láidesta, ordne ja ovddida riikkabeivviid barggu. Sáhkaolmmái lea ságadoalli go riikkabeaivvit čoahkkanit, ságastallet ja mearridit. Iežá deahalaš doaibma lea láidestit ráđđedallamiid dalle go ráđđehus molsašuvvá (geahča jearaldat 5). Dáláš sáhkaolmmái lea Andreas Norlén.
Loga eanet ruoŧagillii:
Leatgo gonagasas doaimmat riikkabeivviin?
Gonagosa doaibman lea rahpat riikkačoahkkima čakčat juohke jagi. Dat lea álgu riikkabeivviid jagis. Gonagas lea Ruoŧa riikkahoavda, muhto dat lea virgi mas ovddimusas leat ovddastan ja seremoniija doaimmat.
Loga eanet ruoŧagillii:
Kungahusets webbplats